Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940.
 
Sündmused [60368]

Sündmus surm
Isik Konrad Rotschild
Surnud 03.12.1927
Allikas Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv,
Allikaviide nlib-digar:16345 Sõdur ; 51-52 1927
Märkus 3. dets. s. a. suri Tallinnas reserv-kapten K. Rotschild. Pärit Peterburi kubermangust; Sündinud 1 apr. 1892 Üldhariduse saanud Tallinna 6-klassilises linnakoolis ja lõpetanud eksternina Petrogradi I kadettide korpuse. Sõjaväelise harid, omanud Vladimiri sõjakoolis (lõpetanud! mail 1916. nimetat kooli sõjaaegse, lühendatud, kursuse). 6. juulist 1916 a. üleviidud teenistusse Peeter Suure merekindlusse Tallinna ja nimelt 4. Suurtükiväe polku. 4. suurtükiväe polgus teenis R. ohvitserina mitmesugustel rivi ja staabi noorem kohtadel. Teenides Tallinnas R. andus Eesti Sõjaväe organiseerimise tööle. Võttis osa esimesest Eesti sõjaväelaste koosolekust Tallinnas, 28. märtsil 1917. ja valiti siin Eesti sõjavägede organiseerimise komisjoni. Hiljem valitud keskbüroo juhatajaks ja juhtinud seda tööd kuni Eesti sõjaväelaste 1. kongressini (20. juulini 1917 ). Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmena valiti samalt komiteelt mobilisatsiooni jaoskonna ülemaks.
23. veebruaril 1918. Eesti Päästekomiteelt määratud Tallinna komandandiks. Komandandina andis päevakäsu milles nõudis Eesti lippude väljapanekut Tallinnas, relvade äraandmist ja sõjaväelastel pagunite kandmist.
Eesti diviisi teenistuses 1. märtsist 1918. Ülendatud Eesti Ajutise Valitsuse poolt 12. märtsil 1918. nooremleitnandist kapteniks, vanusega 24. veebr. 1918. Võttis osa Eesti diviisi likvideerimisest juulist oktoobrini 1918., viibis Peterburis Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse esituse käsutuses. Novembril
1918. Saksa okupatsiooni langedes, määrati R. Kaitseliidu Peastaabilt rannakaitse ülemaks. Alates dets. 1918. a. R. teenis 1 ja 2. diviisis ajutisena staabi ülema k. t. 12 märtsist 1919. määrati ajutiseks Sõjav. Ülem juhat. Staabi Kantselei ülemaks 29. II. 1920. määrati 1-se Kindl Raske Suurtükiväe Divisjoni patarei nooremaks ohvitseriks.Sõjaväe-teenistusest vabastatud demobilisatsiooni puhul vanaduse tõttu 13. maist 1920. Teenistuselehe sõjategevusest osavõtmise kirjelduse lahtris on märgitud: "Teeninud Peeter Suure Merekindluses. 24. Ja 25. veebruaril 1918. {uue stiili järele) korraldanud vastuhakkamist Tallinnas enamlaste vastu ja sundinud enaml. valitsust 'Tallinnast lahkuma". Kapten Rotschildil on suured teened Eesti sõjaväe organiseerimise algpäevil!, 1917. ja 1918.a. Nüüd väeosade 10. aastapäevadel, võime sageli leida juubelikirjutusis märkmeid, kuis R. mobilisatsiooni jaoskonna ülemana suure hoole ja oskusega moodustas üksusi ja muretses neile relvu, moona jne. Lahkudes tegevast teenistusest, andus R. Eesti sõjaväe organiseerimise esimese ajajärgu, millisele ta seisis omalajal väga lähedal, uurimisele Selle töö tulemusena on ilmunud talt kokkuvõtteid üldajakirjanduses, „Sõduris" ja mitmesugustes albumites. Rotschildi töö Eesti sõjaväe organiseerimise algpäevade valgustamises jäi pooleli.../.../

Vaba Maa (Tallinn : 1918-1938) nr.286 | 6. detsember 1927 | lk 10
Surmakoht1 Tallinn
Matmise aeg 06.12.1927
Matmise koht Tallinna Kalamaja surnuaed
Surma põhjus raske haigus

Eesti sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum