Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940.
 
Gustav Jonson -> Sündmused [60369]

Sündmus sünd
Isik Gustav Jonson
Sündinud 07.01.1880
Allikas Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiiv,
Allikaviide nlib-digar:16745 Sõdur ; 27-28 1940
Märkus Gustav Jonson on sündinud Päri vallas Viljandimaal 7. jaanuaril 1880. Lõpetanud Tartu Reaalkooli ja neli kursust Riia Polütehnikumis. Ettevalmistuse ohvitserikutsete sai endise Vene sõjaväes, kus, teenides ratsa-suurtükiväes, õiendas tagavaraväe-lipniku katsed 1909. Kõrgema sõjalise hariduse omandas Eesti Kõrgemas Sõjakoolis 1923. Ohvitseriks lipniku auastmes ülendati 1910.
Maailmasõjast võttis osa suurtükiväe koosseisus,
võideldes sakslaste ja austerlaste vastu. Teenis Eesti rahvusväeosades.
Vabadussõjas juhatas 1. Ratsapolku. Rahu ajal on teeninud vastutusrikastel ametikohtadel nii staabiteenistuse- kui ka õppe- ja rivialal, olles Kindralstaabi ülema abiks, Sõjaväe ühendatud õppeasutiste ülemaks, 3. Diviisi ülemaks, Ratsaväe inspektoriks ja Vabariigi Presidendi käsunduskindraliks. Otsese kutsetöö kõrval on kindralmajor Jonson elavalt osa võtnud ka sõjaväe juhtkonna seltskondlikust tegevusest. Oli kauemat aega Vabariigi Ohvitseride Keskkogu esimees. Siirdus eraellu aprillis 1939, kuid Vabariigi Presidendi poolt kutsuti 22. juunil s. a. uuesti tegelikku sõjaväeteenistusse ja määrati Sõjavägede Juhataja ametikohale.
Kindralmajoriks kõrgendatud veebruaris 1928. Evib 1/3 ja 11/2 Vabaduse Ristid, I klassi Kotkaristi teenetemärgi ja paljusid välisriikide aumärke.
Kindralmajor Jonson! pikaajaline ja väga mitmekülgne teenistus sõjaväes tagab, et ta Sõjavägede Juhatajana suurima eduga suudab süvendada usalduslikku vahekorda meie ja meie vägeva idanaabri Nõukogude Liidu sõjavägede vahel ning saavutada nendega tõsist sõprust ja tõhusat koostööd vastastikuse abistamise pakti elluviimisel
Viimati muudetud 18.08.2014
Sünnikoht1 Päri vald,
Sünnikoha tüüp1 vald
Sünnikoht2 Viljandimaa
Sotsiaalne staatus taluomaniku poeg

Eesti sõjamuuseum - Kindral Laidoneri Muuseum